The perks of being a girl from fisherman's village

Üle pika aja on taas tunne, et ma tösiselt elan ja naudin. Who would've thought, u need your rivalislanders for that. Ma olen juba pikka aega mõtisklenud selle üle, miks mulle Soela sadam nii tugevalt imponeerib või miks mind nii kangesti siia tõmbab. Löpuks vist jõudsin oma mõttele järele. Ja nii naljakas kui see ka pole, selleni jõudmises on suurt rolli mänginud inimesed, kes ei ole väga seotud Soelaga või kui, siis mingil kaudsel viisil. 

Siin olemine on puhkus, mõttepausidest koosnev tühimike jada, mis laseb kehal ja vaimul taastuda kõigest, mis need kaks koos üle on pidanud elama. Küll aga kukuvad siin sadamas sülle sellised ootamatused, mis panevad mind veel rohkem tahtma, veel rohkem elama ja veel rohkem unistama. Ja need unistused ei tundugi enam nii helesinised kui kunagi, sest mul on olemas inimene, kellega neid väga kergekäeliselt saab ka teostada. 

Üleeile tuli mu ellu inimene, kes pani mind midagi mõistma või vähemalt millegi üle mõtlema, mida ma ise ei ole tahtnud endale tunnistada. Suurem osa hetkel minu elus mingit rolli mängivatest inimestest on väga pinnapealsed. Ja ma ei osanud oodata, et ma mõnda tõsist mõttega asja juures olevat vestlust nii väga olin igatsenud. Nüüd tunnen jälle, et see aeg on alles kaugel, kui midagi sellist jälle kogen. Aga see sudden realization, et keegi, keda ma tunnen mõni tund, vaatleb mind natuke aega ning juba võib ära rääkida pool mu eluloost.. I missed that.. Ja nii tore, et ta tahtis mind proovile panna. Vaadata, kui kaugele ma temaga koos sellega sõuan. No ilmselt piisavalt. 



Kaks päeva on mul täis olnud seiklusi. Hiidlased, kes oma "Lisette"-ga Soelasse sildusid, tundusid esimesest silmapilgust öige vahvad sellid olevat. Selgus aga, et nad olid veel ägedamad, kui me oskasime arvatagi. Ja see fakt, et me saime nautida päikeseloojangut keset merd, istudes kahe mastiga purjeka tekil - väga võimas tunne, mis siiani ei taha kehast väljuda. 




Anti, mina, Tõnu, Iti ja Allard


Ja siis see päev, kus otsustame Itiga koos, et lähme süstaga Pihlalaiule. No olgem ausad, kõik arvasid, et me ei saa sellega hakkama, sh meie ise. Aga plaan oli see, et plaan puudus. Sõuame nii kuis jaksame ja nii kaugele kui jaksame, peaasi, et seltskond oleks lõbus ja meri rahulik. Meile endilegi üllatuseks olime tund aega peale Soelast väljumist Pihlalaiu kaldale ennast istuma pannud. Vaatasime Saaremaad, vaatasime Hiiumaad, vaatasime üksteisele otsa ja kiljusime üllatusest, et olemegi kohal. Väike piknik, kondamised mahajäetud piirivalvekordoni majades ja mõned lutsuvisked - all it takes to be happy. Tagasi süsta istudes oli meri peegelsile. Ilm oli vaikne, vesi oli täiesti läbipaistev ja meie näod olid liigagi naerul. Umbes tund aega veetsime lihtsalt vee peal liueldes, hõljudes ja nautides Päikesemänge. "Teine õhtu järjest, mil me merelt Päikest loojumas näeme" ütlesin Itile. Seekord siis kahekohalise süsta pealt, jalad süsta põhjas ligunedes. Soela kaldal jalga maha pannes tundsime kerget rammestust, mis seiklusrikkad 5 tundi olid meie kehasse süstinud. Kuid meel oli erk ja vaim sellega koos. Suve võis küll lõppenuks lugeda, kuid neid kahte päeva ei unusta me küll iialgi.





Big shoutout to the Girl of the Year - Iti-Jantra Metsamaa! 



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tütre kiri papale (Henrika versioon)

Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga pealtpulga väntan ja no..kella lasen ka Papake pai kus Sa olid, käes oli mai Aia taga pidasin sünnipäeva. Ja salaja vaatan Sinu maali ma seda, kus täiskuu ja tammepuu on peal. Ja palun Sind, kui ei ole kallis hind polar käekella GPS-iga olen ikka igatsend, Ning Sulle ka soetasin kingi ma. See on üllatus, veel ei ütle, mis. See on vildist saunamüts. Oo mu papa, Sinu sauna tahan ma. Ei taha olla must tudeng veel ma. Keegi ei tea, igal õhtul vaatan ma me perepilti head ööd teil soovin ma. Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga: pealtpulga väntan ja koju jõuan ka. ------------------------------------- Ah et miks? Sellepärast, et tulin just Jaan Tätte kontserdilt ja selle laulu ajal hakkasin mõtlema oma issi peale. Jah, täna ütlen ma ta kohta issi, mitte i...
Read more

Nööp

jaa, mõni hetk on elus ilusam kui teine. ja mõni hetk on väga väga valus. Vaatasin siis tookord Su silmisse ja nägin, kuidas need särasid. Märkasin, et oled järjekordne pruunisilmne mu elus. Seisid mu ees ja astusid mu varvastele, sest minu saapad olid umbes kolm numbrit suuremad. Aga kumbagi see tegelikult ei häirinud. Pärast kõndisid mu järgi ja aeg-ajalt pilku tahapoole visates olid Sinu silmad endiselt erksad. Siis seisid mu kõrval ja pakkusid tuge, kui seda vajasin. Tegime nägusid ja korraks kadus maailm, isegi päikesetõus jäi varju. Ja seal Su silmad helkisid veel jõudsamalt. Nüüd on juba raske unustada, sest nööpsilmad ja põselohud jäid hinge kriipima. Endiselt kuulen veel häält kõrvus, mis hüüab ... 
Read more

Freaking nametags

Vahel aitab, vahel mitte. Taaskord olen leidnud kellegi, kes on veel targem, kui välja paistab. Uskumatult toetav, motiveeriv, nõuandev ja suunav. Ja ma saingi osad oma probleemid tema nõuannetega lahendatud. Ja juba ma kõnningi ühe jalaga paremuse poole. Tunnetan seda elupoolt, mida kunagi tundnud pole. Feels good, right? Esmajoones tundub, et jah. Kõik ongi parem. Kõik ongi ilusam. Ja nii ongi. On ju kevad. Metsa all kasvavad sinililled, aasal sulab viimane lumi, päike särab taas nii eredalt kui aasta aega tagasi. Ja mina olen õnnelik. Õnnelik, et ma ta leidsin. Õnnelik, et ma teda usaldan. Õnnelik, et ta olemas on. Aga miks pagan olen ma nii õnnelik? Jah, ma tean küll.. Valedel põhjustel. Millal ükskord õpid? Millal? .. 
Read more