Freaking nametags

Vahel aitab, vahel mitte.

Taaskord olen leidnud kellegi, kes on veel targem, kui välja paistab. Uskumatult toetav, motiveeriv, nõuandev ja suunav. Ja ma saingi osad oma probleemid tema nõuannetega lahendatud. Ja juba ma kõnningi ühe jalaga paremuse poole. Tunnetan seda elupoolt, mida kunagi tundnud pole. Feels good, right? Esmajoones tundub, et jah. Kõik ongi parem. Kõik ongi ilusam. Ja nii ongi. On ju kevad. Metsa all kasvavad sinililled, aasal sulab viimane lumi, päike särab taas nii eredalt kui aasta aega tagasi. Ja mina olen õnnelik. Õnnelik, et ma ta leidsin. Õnnelik, et ma teda usaldan. Õnnelik, et ta olemas on.

Aga miks pagan olen ma nii õnnelik? Jah, ma tean küll.. Valedel põhjustel. Millal ükskord õpid? Millal? .. 

Comments

Popular posts from this blog

Tütre kiri papale (Henrika versioon)

Nööp