Every day is a blessing

* Kaotasin tänase päeva jooksul oma telefoni 6 korda ära, ühel korral neist jäi see Jämejala haiglasse * Nägin täna unes, et tõmbasin oma kahest pahkluust valgeid ussikesi välja, viimane oli sealjuures 3 cm läbimõõduga ja 15 cm pikkune * Söin just läätse krõpse, mis tunduvad päris head * Tegin 2h pilliproovi, millest pool tundi vaatasin Viljandi Vibes'i ülekannet TMW-lt * Tahtsin verd andma minna, aga asju hakati siis just kokku pakkima, kui kohale jõudsin * Mängisin täna loengus Bubble Trouble'it ja sain 3x järjest ühes ja samas kohas pähe. (literally pähe, sest see kuul kukkus otse kuplisse.) * Sain vesivilli Jämejalast musamajja kõndimisega, sest "these boots aren't made for walking.." * Avastasin, et tunnen tänaseks päevaks juba kolme Miikaeli.. ?? * Tegin pattu, millega tasutakse mulle mandlites ja kukekommides * Tutvustasin oma blogi ühele tulevasele jälgijale * Pesin kõik oma valged asjad roosaks * Sain teada, et mu viirusetõrje siiski POLE läbi ja võin ra...

You were once my all when i met you. I didn't think i'd fall for you, now i do. Your smiles were always warm and every glimpse of yours could do no harm to anyone, of course But i cant reach you anymore cause you've found a way to do everything you adore without saying my name.

Olen viimaks jõudnud hetke, kus ülikool on ülikool, õppimine tähendab 24/7 asjas olemist, tähtajad on numbrid, mis lähenevad tohutul kiirusel ning teha on kordades rohkem kui kunagi varem. Aga see mulle ju meeldibki. Nii ma olen harjunud, unustades kõik selle, mis tegelikult seest sööb. Selle asemel lasen ennast matta sügavustesse, et keegi mu seesmist kõdunemist ei näeks. Äkki leian kuskilt selle allika, mis uue sisemuse annab, et veri naha all hakkaks taas kiiresti voolama, et muusika oleks mu veri. Et Viljandist saaks kodulinn, et suvi oleks sõprade päralt. Et naeratus oleks näol, kui ma midagi teen. Et ma oleks rahul sellega, kes ma olen, kes ma tahan olla, kes ma kunagi olin. Et ma teeksin elus õigemaid otsuseid kui minevikus ja et mu minevik mind sealjuures kummitama ei tuleks. Ma tahan olla rahul sellega, mis mul on, (mida ma kohati olen), ja ma tahan, et kõik need, kes mu ümber on, teaksid, et ma ei näe asjatult vaeva, vaid ma jõuan kuskile...lõpuks. Ma ei ole kurb, ma ei ole ...

Ühest otsast armastan jazzi, teisest otsast hakkan juba armastama pärimust. Armastan kahte - trummi ja lugu. Täiesti ekstaasis. Kõhus keerab mõlema ajal. Mõlemad on mindblown. Looga kujutan ennast laval ette. Trummiga tunnen sees beati, mis täiesti tuimalt taob südant. Kuulan üht, teen teist. Parim kooslus? I think so. Samas olen enda jaoks leidnud tee, kuhu pürgida. Which is good, sest ma olin täiesti lost. Ma tahan juba kõike, tahan tulevikku, tahan ära, tahan siia, tahan .. Tahan.. !