Every day is a blessing

"ja see oli Sinu otsus, mitte kellegi teise?" "see oli täiesti minu otsus. ausalt." "no ..ma olen uhke.. ausalt." "mina ka" ----------------------------------------------------- "tead, mis on imelik? teised planeerivad omal nädalat aega, aga meil juba viisaastakuplaan valmis" ----------------------------------------------------- Ma väljun ruumist, kus olen istunud viimased 40 minutit, haaran binokli ja vaatan kaugustesse. Taamal paistab laev, mis rahulikult kalda poole sõuab. Ehk tuleb siia? Kõnnin kaile ja tunnen paljaste jalgade all lauavahesid. Naeran, sest hetkel ei suuda ma midagi muud tunda kui ainult seda, kuidas tahaks jalgupidi vees olla. Kõnnin edasi ja jõuangi täitsa kai lõppu, kus on üks post. Õhtuti näitab ta valgust. Aga selle päikesesära käes on ta lihtsalt post. Istun selle kõrvale ja vaatan kalda poole. Paat. Löke. Väike vana kuur. Tõrvamata neljandad kaiprussid. Veetase on ilmselt madal. Soolakuur. Üksik kask. Ja minu...

" Viin sind selleks, et küsida sinult, kas kampsun on kaasas või sooja saad minult. " - Jaan Tätte Minu puhkus lõppes eilsega. Kui kellaajaliselt vaadata, siis võib-olla läks mõni minut ka tänasesse, aga loen seda siiski eilseks. Kõik kulges planeeritust väga ootamatuks. " Kui toome paadi veest välja, on ka minu suvi läinud. Las ta olla natuke veel ," tahtsin isale öelda. Kuid mõtteks see ainult jäi. Natuke vedamist, sõlmimist, küürimist ja pesemist ning paat läks tagasi kuuri, et oodata järgmist hooaega. Nii ka mina. Natuke pakkimist, koristamist, hüvastijättu ja sõitmist ning mina olengi taas Viljandis oma ühikatoas, et oodata järgmist suve. Tegelikult ma siin selle eesmärgiga siiski ei ole. Ma tean, et mind ootab uskumatult vahva aasta, täis ootamatusi, mis on ka mulle ennast näitama hakanud. Ja see aasta läheb kiiremini kui oskaks arvatagi. Kas tõesti täpselt aasta pärast olen ma juba Rootsis, mägede vahel, varbaidpidi jões? Võib olla tõesti. Praegu aga ...

Mulle hakkas meeldima see freakish way of telling my daystory . Seega täna: * tegin ma kama-banaanipannkooke, mis maitsesid ülihästi * kõrvetasin oma näpu ära, sest.. Ma ei tea isegi kuidas.. * võtsin üle aasta või rohkemagi kitarri kätte ja tegin oma luuletusest laulu * mõtlen välja ultimate kingitust, sest mulle meeldib ägedaid kinke teha * pakkisin 4h oma asju, et pühapäeval Viljandisse kolida * vaatasin oma järgmise nelja nädala tunniplaani ja avastasin, et kaks loengut nädalas on ikka väga vähe * saatsin oma CV Viljandisse laiali, et tööd leida * sain vastuse oma monoloogile, mis puudutas kellegi teise kirjutamistööd (kuidas ma küll julgesin..) * näitas vend pilte Itaaliast... Milanost...kus on 33 kraadi...ja helesinine meri....ja üks väga võimas laev... * keetsin öunamoosi/püreed, mis tuli DElicous. Winter awaits . * kopeerisin oma blogist lõigu või paar ühele inimesele, kes selle mujal avaldab ( big step ahead for me ) * mõtisklesin nii palju, et terve desktop on sticky note t...

Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga pealtpulga väntan ja no..kella lasen ka Papake pai kus Sa olid, käes oli mai Aia taga pidasin sünnipäeva. Ja salaja vaatan Sinu maali ma seda, kus täiskuu ja tammepuu on peal. Ja palun Sind, kui ei ole kallis hind polar käekella GPS-iga olen ikka igatsend, Ning Sulle ka soetasin kingi ma. See on üllatus, veel ei ütle, mis. See on vildist saunamüts. Oo mu papa, Sinu sauna tahan ma. Ei taha olla must tudeng veel ma. Keegi ei tea, igal õhtul vaatan ma me perepilti head ööd teil soovin ma. Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga: pealtpulga väntan ja koju jõuan ka. ------------------------------------- Ah et miks? Sellepärast, et tulin just Jaan Tätte kontserdilt ja selle laulu ajal hakkasin mõtlema oma issi peale. Jah, täna ütlen ma ta kohta issi, mitte i...

Ja see totakas tutimüts mis Su peast ära ei käinud meenutab missugune jüts oli minus seda ihanud juba ammu. Ning see keelduv kurbus silmis hardaks teeb niivõrd mu meele et Sind mu mõistuses põimis kaasa sellele teele see hetk. Kuid see isepäisus mis Sus ilmutas end alles hiljem on vältimatu ka minus sest kaotamatu on probleem - patune himu. ---------------------------------------------- "Mm..miks selline küsimus?" "Sinu huvitavad küsimused on külge hakanud mulle" "Ee...Kindel, et minu?"  ---------------------------------------------- Täna sobrasin oma vanades dokumentides ja kooliasjades ning leidsin igasuguseid vahvaid jutukesi, mis kirjutatud kas põhikooli või keskkooliaegadel. Üks neist seostus natuke tänase unenäoga, seega mõtlesin, et kirjutan selle jutu siia ümber. Mainin kohe ära, et õpetajalt sain selle jutu eest noomida, et varastasin netist kellegi töö. Täitsa üllatav, kui ki...

Üle pika aja on taas tunne, et ma tösiselt elan ja naudin.  Who would've thought, u need your rivalislanders for that . Ma olen juba pikka aega mõtisklenud selle üle, miks mulle Soela sadam nii tugevalt imponeerib või miks mind nii kangesti siia tõmbab. Löpuks vist jõudsin oma mõttele järele. Ja nii naljakas kui see ka pole, selleni jõudmises on suurt rolli mänginud inimesed, kes ei ole väga seotud Soelaga või kui, siis mingil kaudsel viisil.  Siin olemine on puhkus, mõttepausidest koosnev tühimike jada, mis laseb kehal ja vaimul taastuda kõigest, mis need kaks koos üle on pidanud elama. Küll aga kukuvad siin sadamas sülle sellised ootamatused, mis panevad mind veel rohkem tahtma, veel rohkem elama ja veel rohkem unistama. Ja need unistused ei tundugi enam nii helesinised kui kunagi, sest mul on olemas inimene, kellega neid väga kergekäeliselt saab ka teostada.  Üleeile tuli mu ellu inimene, kes pani mind midagi mõistma või vähemalt millegi üle mõtlema, mida ma ...