Every day is a blessing

Ma olen endiselt seda meelt, et õigete inimestega sujub planeerimata aeg iseenesest. Seda töestas üks järjekordne seiklus Soela sadamas, mis päädis minu laulmise, flöödimängu ja Iti kitarrimänguga, publik sadamakail istumas ja kuulamas. Ma olen nii uhke, et täitsa esimest korda sain torupilli MÄNGIDA oma pesakohas. Vist ei oska keegi meist siin väga ette kujutada, kuidas on torupilli mängida muuli otsas või ujuvkail, valgustajaks ainult kuupaiste. No mina nüüd oskan. Ja vägagi võimas tunne on. No ikka tösiselt võimas. Taaskord sain ka kinnitust, et olen märkmikuhull. Tegime täna sõbrannaga selle saatusliku otsuse minna RahvaRaamatusse. Põhimõtteliselt on see ainuke koht Viljandis, kust me just heaga eemale peaksime hoidma, kui ülejäänud kuu aega just nuudleid süüa ei taha. Kool aga ei soosi seda üldse, sest üks loeng päevas jätab piisavalt vaba aega, et mõtteid sinna ja tänna tuigutada ja otsuseid vastu võtta. Igal juhul.. RahvaRaamatus me täna lõpetasime. Ma ei kujuta ette, mis näoga...

Ma ikka imestan, kui ilusti oskavad inimesed kirjutada. Kui õrnasid võrdlusi või kui järske rohmakaid sõnapaare on võimalik moodustada. --------------------------------   Tema hommik algab alati õues. Sirutades jalgu ja laiutades käsi lükkab ta endalt teki ja vabastab välisukse lingist. Lükates oma külmad varbad murusse, pühib ta oma silmad, et näha juba jalalabal liiklevaid sipelgaid. Esimene äratus on olnud. Selle märgiks jääb alles vaid sügelev pisike punane täpike.   Kaevu juurde jõudes avab ta selle kaane ning tõstab kooguga sealt välja 10 liitrit puhast, külma ja karget vett. Kuna jõud kätes end alles kogub, loksub mingi osa veest siiski maha ning maandub reitel. Tasapisi allapoole nirisedes kõditab veepiisk teda niivõrd, et suu kisub naerule. Ta asetab ämbri kaevu kõrval olevale pingile ning selle kohal küürutades viskab ta esimese sahmaka vett endale näkku. Mõni hetk ehmatusest taastunud, kordab ta seda protseduuri. Aida ukse ees ripub üks rätik, mis on juba mitm...

Mind ei tohi vist enam RahvaRaamatusse või üldse raamatupoodidesse lasta. Sest varsti ei ole mul lihtsalt enam elamisraha. Ma olen selle kuu (jah, kahe päeva) jooksul  endale soetanud 5 raamatut. VIIS..?! Aga ma ise olen uhke :)  Ja mu raamaturiiul ka..    Üks neist Soela.. (pildi autor üks ää droonimeister)   Ja teine Viljandi.