Varjudest peegelduv valgus

Mm.. unenäod..

Minul on need päris värvikad.. Aga vahel naljakad. Samas õudsed. Kokkuvõttes ebareaalsed.

Aga täielikult vihkan ma neid unenägusid, kus miski tundub tõeline, ehtne, perfektne ja täiesti loomulik. Kõik on hästi, elu on idüll, alateadvus kombineerib kokku selliseid asju, millest enne teadlik polnudki, aga unenäos selles osas figureerides aina reaalsemana hakkab tunduma. See äsja kirjutatud lause kõlab sama ebaloogilisena kui kõik mu unenäod tegelikult. Aga osad on reaalsed. Lausa nii reaalsed, et ma vahel ajangi unenäomaailma ja reaalsuse sassi. Päris tõsiselt kohe. Aga siiski need reaalsed unenäod.. Need on saatanast, sest ärgates oled alati pettunud. Kuigi enne magamaminekut ei oleks midagi sellist ettegi osanud kujutada. Magades hakkas siiski see kõik nii loomulik tunduma, mugav, mõnus - tulevik.

Ja siis ärkad...

Ja vaatad, et kell on 9.50 ja oled sotsioloogia loengusse hiljaks jäämas.

Ja mõtled veel mitu päeva, et miks alateadvus mind kotib..

Ja mõtled, et tahakski kogu aeg magada, sest seal oli kõik poole ilusam.

Ja saad aru, et iial ei tea, mis tulevik toob...

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tütre kiri papale (Henrika versioon)

Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga pealtpulga väntan ja no..kella lasen ka Papake pai kus Sa olid, käes oli mai Aia taga pidasin sünnipäeva. Ja salaja vaatan Sinu maali ma seda, kus täiskuu ja tammepuu on peal. Ja palun Sind, kui ei ole kallis hind polar käekella GPS-iga olen ikka igatsend, Ning Sulle ka soetasin kingi ma. See on üllatus, veel ei ütle, mis. See on vildist saunamüts. Oo mu papa, Sinu sauna tahan ma. Ei taha olla must tudeng veel ma. Keegi ei tea, igal õhtul vaatan ma me perepilti head ööd teil soovin ma. Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga: pealtpulga väntan ja koju jõuan ka. ------------------------------------- Ah et miks? Sellepärast, et tulin just Jaan Tätte kontserdilt ja selle laulu ajal hakkasin mõtlema oma issi peale. Jah, täna ütlen ma ta kohta issi, mitte i...
Read more

Nööp

jaa, mõni hetk on elus ilusam kui teine. ja mõni hetk on väga väga valus. Vaatasin siis tookord Su silmisse ja nägin, kuidas need särasid. Märkasin, et oled järjekordne pruunisilmne mu elus. Seisid mu ees ja astusid mu varvastele, sest minu saapad olid umbes kolm numbrit suuremad. Aga kumbagi see tegelikult ei häirinud. Pärast kõndisid mu järgi ja aeg-ajalt pilku tahapoole visates olid Sinu silmad endiselt erksad. Siis seisid mu kõrval ja pakkusid tuge, kui seda vajasin. Tegime nägusid ja korraks kadus maailm, isegi päikesetõus jäi varju. Ja seal Su silmad helkisid veel jõudsamalt. Nüüd on juba raske unustada, sest nööpsilmad ja põselohud jäid hinge kriipima. Endiselt kuulen veel häält kõrvus, mis hüüab ... 
Read more

Freaking nametags

Vahel aitab, vahel mitte. Taaskord olen leidnud kellegi, kes on veel targem, kui välja paistab. Uskumatult toetav, motiveeriv, nõuandev ja suunav. Ja ma saingi osad oma probleemid tema nõuannetega lahendatud. Ja juba ma kõnningi ühe jalaga paremuse poole. Tunnetan seda elupoolt, mida kunagi tundnud pole. Feels good, right? Esmajoones tundub, et jah. Kõik ongi parem. Kõik ongi ilusam. Ja nii ongi. On ju kevad. Metsa all kasvavad sinililled, aasal sulab viimane lumi, päike särab taas nii eredalt kui aasta aega tagasi. Ja mina olen õnnelik. Õnnelik, et ma ta leidsin. Õnnelik, et ma teda usaldan. Õnnelik, et ta olemas on. Aga miks pagan olen ma nii õnnelik? Jah, ma tean küll.. Valedel põhjustel. Millal ükskord õpid? Millal? .. 
Read more