Märkmikud

Ma olen endiselt seda meelt, et õigete inimestega sujub planeerimata aeg iseenesest. Seda töestas üks järjekordne seiklus Soela sadamas, mis päädis minu laulmise, flöödimängu ja Iti kitarrimänguga, publik sadamakail istumas ja kuulamas. Ma olen nii uhke, et täitsa esimest korda sain torupilli MÄNGIDA oma pesakohas. Vist ei oska keegi meist siin väga ette kujutada, kuidas on torupilli mängida muuli otsas või ujuvkail, valgustajaks ainult kuupaiste. No mina nüüd oskan. Ja vägagi võimas tunne on. No ikka tösiselt võimas.

Taaskord sain ka kinnitust, et olen märkmikuhull. Tegime täna sõbrannaga selle saatusliku otsuse minna RahvaRaamatusse. Põhimõtteliselt on see ainuke koht Viljandis, kust me just heaga eemale peaksime hoidma, kui ülejäänud kuu aega just nuudleid süüa ei taha. Kool aga ei soosi seda üldse, sest üks loeng päevas jätab piisavalt vaba aega, et mõtteid sinna ja tänna tuigutada ja otsuseid vastu võtta. Igal juhul.. RahvaRaamatus me täna lõpetasime. Ma ei kujuta ette, mis näoga müüjad või teised kliendid meid vaatasid, kui me märkmikeleti ette maha istusime ja neid järjest sirvima hakkasime, aeg-ajalt jälle imestusest karjatades. Minu ja sõbranna jaoks mitte midagi imelikku ega piinlikku siin maailmas ilmselt enam olla ei saa, sest olgem ausad.. Lihtsalt meie.. Me kumbki ei suutnud lahkuda aga ilma ühe märkmikuta. Ja need mõlemad kirjeldavad meid endid liigagi hästi. mm... fantast..

Ja nüüd on õige hetk teha ka esimene sissekanne minu uude märkmikku.

Elagu mu uus beebi! :) 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tütre kiri papale (Henrika versioon)

Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga pealtpulga väntan ja no..kella lasen ka Papake pai kus Sa olid, käes oli mai Aia taga pidasin sünnipäeva. Ja salaja vaatan Sinu maali ma seda, kus täiskuu ja tammepuu on peal. Ja palun Sind, kui ei ole kallis hind polar käekella GPS-iga olen ikka igatsend, Ning Sulle ka soetasin kingi ma. See on üllatus, veel ei ütle, mis. See on vildist saunamüts. Oo mu papa, Sinu sauna tahan ma. Ei taha olla must tudeng veel ma. Keegi ei tea, igal õhtul vaatan ma me perepilti head ööd teil soovin ma. Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga: pealtpulga väntan ja koju jõuan ka. ------------------------------------- Ah et miks? Sellepärast, et tulin just Jaan Tätte kontserdilt ja selle laulu ajal hakkasin mõtlema oma issi peale. Jah, täna ütlen ma ta kohta issi, mitte i...
Read more

Nööp

jaa, mõni hetk on elus ilusam kui teine. ja mõni hetk on väga väga valus. Vaatasin siis tookord Su silmisse ja nägin, kuidas need särasid. Märkasin, et oled järjekordne pruunisilmne mu elus. Seisid mu ees ja astusid mu varvastele, sest minu saapad olid umbes kolm numbrit suuremad. Aga kumbagi see tegelikult ei häirinud. Pärast kõndisid mu järgi ja aeg-ajalt pilku tahapoole visates olid Sinu silmad endiselt erksad. Siis seisid mu kõrval ja pakkusid tuge, kui seda vajasin. Tegime nägusid ja korraks kadus maailm, isegi päikesetõus jäi varju. Ja seal Su silmad helkisid veel jõudsamalt. Nüüd on juba raske unustada, sest nööpsilmad ja põselohud jäid hinge kriipima. Endiselt kuulen veel häält kõrvus, mis hüüab ... 
Read more

Freaking nametags

Vahel aitab, vahel mitte. Taaskord olen leidnud kellegi, kes on veel targem, kui välja paistab. Uskumatult toetav, motiveeriv, nõuandev ja suunav. Ja ma saingi osad oma probleemid tema nõuannetega lahendatud. Ja juba ma kõnningi ühe jalaga paremuse poole. Tunnetan seda elupoolt, mida kunagi tundnud pole. Feels good, right? Esmajoones tundub, et jah. Kõik ongi parem. Kõik ongi ilusam. Ja nii ongi. On ju kevad. Metsa all kasvavad sinililled, aasal sulab viimane lumi, päike särab taas nii eredalt kui aasta aega tagasi. Ja mina olen õnnelik. Õnnelik, et ma ta leidsin. Õnnelik, et ma teda usaldan. Õnnelik, et ta olemas on. Aga miks pagan olen ma nii õnnelik? Jah, ma tean küll.. Valedel põhjustel. Millal ükskord õpid? Millal? .. 
Read more