***

Naljakas, kuidas osadest inimestest mäletad kõike. Iga väikest detailigi tead, et ta märkab. Ja nii pingutad. Aga miks?

Ja osad inimesed teavad Sinust palju. Võib-olla kõike. Iga sõna on õige, mida ütlevad. Iga hetk on sobiv, et öelda õigeid asju. Kuid nad ei pinguta. Miks?

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tütre kiri papale (Henrika versioon)

Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga pealtpulga väntan ja no..kella lasen ka Papake pai kus Sa olid, käes oli mai Aia taga pidasin sünnipäeva. Ja salaja vaatan Sinu maali ma seda, kus täiskuu ja tammepuu on peal. Ja palun Sind, kui ei ole kallis hind polar käekella GPS-iga olen ikka igatsend, Ning Sulle ka soetasin kingi ma. See on üllatus, veel ei ütle, mis. See on vildist saunamüts. Oo mu papa, Sinu sauna tahan ma. Ei taha olla must tudeng veel ma. Keegi ei tea, igal õhtul vaatan ma me perepilti head ööd teil soovin ma. Papake hea, kriban Sinust mõne rea. Kuud on küll pikad, kuid mast Su laeval puudub. Oskan nüüd ma sõita Sinu rattaga: pealtpulga väntan ja koju jõuan ka. ------------------------------------- Ah et miks? Sellepärast, et tulin just Jaan Tätte kontserdilt ja selle laulu ajal hakkasin mõtlema oma issi peale. Jah, täna ütlen ma ta kohta issi, mitte i...
Read more

Nööp

jaa, mõni hetk on elus ilusam kui teine. ja mõni hetk on väga väga valus. Vaatasin siis tookord Su silmisse ja nägin, kuidas need särasid. Märkasin, et oled järjekordne pruunisilmne mu elus. Seisid mu ees ja astusid mu varvastele, sest minu saapad olid umbes kolm numbrit suuremad. Aga kumbagi see tegelikult ei häirinud. Pärast kõndisid mu järgi ja aeg-ajalt pilku tahapoole visates olid Sinu silmad endiselt erksad. Siis seisid mu kõrval ja pakkusid tuge, kui seda vajasin. Tegime nägusid ja korraks kadus maailm, isegi päikesetõus jäi varju. Ja seal Su silmad helkisid veel jõudsamalt. Nüüd on juba raske unustada, sest nööpsilmad ja põselohud jäid hinge kriipima. Endiselt kuulen veel häält kõrvus, mis hüüab ... 
Read more

Freaking nametags

Vahel aitab, vahel mitte. Taaskord olen leidnud kellegi, kes on veel targem, kui välja paistab. Uskumatult toetav, motiveeriv, nõuandev ja suunav. Ja ma saingi osad oma probleemid tema nõuannetega lahendatud. Ja juba ma kõnningi ühe jalaga paremuse poole. Tunnetan seda elupoolt, mida kunagi tundnud pole. Feels good, right? Esmajoones tundub, et jah. Kõik ongi parem. Kõik ongi ilusam. Ja nii ongi. On ju kevad. Metsa all kasvavad sinililled, aasal sulab viimane lumi, päike särab taas nii eredalt kui aasta aega tagasi. Ja mina olen õnnelik. Õnnelik, et ma ta leidsin. Õnnelik, et ma teda usaldan. Õnnelik, et ta olemas on. Aga miks pagan olen ma nii õnnelik? Jah, ma tean küll.. Valedel põhjustel. Millal ükskord õpid? Millal? .. 
Read more