Something magical

Tead, vahel ikka mõtlen, et elu on naljakas. Üks hetk oled täiesti normaalne isiksus, kes suudab oma olukorraga toime tulla ja saavutad soovitu. Teine hetk aga oled mingi haiglavoodis lebav kasutu inimkõlks, kes vaevleb valudes. Just nii juhtus mul paar päeva tagasi. 

                           

Hommik oli ilus ja sain isegi klaveritunnis käidud kui tundsin, et vaevab mind jälle see kuri sapipõis koos oma kalliskivikestega. Teel erialatundi mõistsin, et ei jõua sinna, kui sammu ei kiirenda. Musamajas sain selgema pildi endale taas ette manatud ja kuidagi Cätlinile üle huulte öeldud, et tahaksin haiglasse minna. Nii ma siis jalutasin aga bussi peale ja sõit võis alata. Vahepeal oli ausalt tunne, et kui kuskil keset ülekäigurada peaks pildi tasku viskama, siis on aidaa, life ka. Siiski jõudsin Jämejalga kohale ning haiglas võeti mind vastu ülima lahkusega. Paigutati voodisse pikali ning hakati toimetama. Lõppkokkuvõttes manustati mulle pea liiter vedelikke ning ära võeti mingid kogused verd. Fair trade suht.. Igal juhul kolm tundi ma seal pikutasin ja lõpuks sain valudest lahti ka. Arstid ja õed olid kõik imetoredad, niiet läheks teinekordki :) (jk, väga ei tahaks..)

Eile aga õnnestus mul ennast istutada MaiGroup'i kontserdile. Sigrid oli Fellinisse laua kinni pannud ja nii ma siis sain ka endale koha, lisaks üks kosutav tudengikohv, mille mingi armas inimene oli mulle ostnud (i just love this kind of thing).. Mind ikka täiega lummas see eilne kontsert. Praegugi mängib tema muusika taustaks. Üle kõige on mulle mällu sööbinud üks hetk. Kui Mai esitas laulu January Dedication, mis on pühendatud tema abikaasale Ain Aganile, siis ühel hetkel nende pilgud kohtusid ja nad laususid õhku sõnad: "Ma armastan Sind!". Ma ei tea, kui paljud seda hetke tähele panid, võib-olla kõigest vähesed, sest olid muusikast nii lummatud, aga mina panin. Ja see on kõik, mida mul vaja teada ongi. Sel hetkel käis ka minul mingi klõks peast läbi ja maailm tundus nii ilus ja mu soovid tundusid nii selged ja teostatavad olevat. Aga kogu selle point on ikkagi see, et üldse on armas käia kuskil kontserdil, kus laulud on kirjutatud pühendusega, kellelegi mõeldes ja just temale. Kuulake kindlasti MaiGroup'i uut plaati "You", lihtsalt soojalt soovitan. Muidugi kui selline stiil üldse meeldib. Mulle igatahes meeldib ja oeh, kuidas ühte laulu ära armusin :)

                               

Peale Fellinist tulekut olime Kataga suht väsinud, aga kell 22 oli meil mingi mysterious erakorralinekoosolek.. Kõik juba eeldasid, et tuleb see ühikarets ära finally ja nii ta oli. Teema oli huvitav, selle maja ajalugu, vaimud ja kõik, mis siin kunagi toimunud ja toimub ka praegu. Lisaks läbisime takistusraja, kus tuli roomata, kükitada, voodi ja seina vahelt ning mingist asjast veel läbi pugeda, keerutati tooliga, ronisime trepist neljakäpukil üles jnejnejne, seda kõike kinniste silmadega. Muidu oli jube fun, aga seda kõike meniskirebendiga teha ei olnud kuigi lihtne. Peale retsi lõppu olin reaalselt liikumatu ja valudes.

Ja mis siis veel.. Üleüldse on viimasel ajal üsna vähe ilusaid päevi olnud, seega tänast hommikut nautisin küll täiega. Härmatanud maa, lehed, järv auras, päike paistis, külm näpistas põski ja kõik oli kena. Hakka või hommikuti varem ärkama, et seda ilu nautida.

Äutu ronis ka pildi peale :D

-H-