Kotkalend

Ta räägib, jutt oleks nagu taustaks. Mõistan, millest jutt, aga nagu ei jõuaks päris kohale. Pilk ühte kohta naelutatud olen omas maailmas, kus mõtteniidid pingulduvad. Fookus paigast istun ja vaatan. See on uus. Aga näeb vana välja. Kas ta on siis vana või uus? Või on ta uusvana?

Mind äratab tema sõna, maheda häälega öeldud

" Ja Sina? "
"Mina? "
"Jah, Sina. Kas Sina ka? "
"Mina.. Mida mina ka? "
"Kas Sina tahad ka uut jooki?"
" Ma ei teagi, peaks nagu lahkuma "
"Sa ju tead ise ka, et Sa ei taha tegelikult minna "
*vaatan edasi ja ta ootab*

"Ära ole nii kurb"
"Ma ei ole kurb"
"Valetad"
Ta läks ja tõi uued joogid. Ta istus, ma vaatasin. Ta naeratas, mina naeratasin.
"Sa ei tohi seda teha kogu aeg"
"Ma ei teinud midagi"
"Sa naeratasid"
"Kas see on keelatud?"
"Sinu naeratus on ju minu vangla, Sa tead"
"Äkki ma tahangi Sind kinni hoida?"